EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS
•••

Eesti Naisüliõpilaste Selts on vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis,
asutatud 1911 ning taasasutatud 1988. Meie eesmärk on arendada oma liikmeid vaimselt
ja seltskondlikult, tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks
on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus.
AJALUGU

1911 Asutamine

Naisüliõpilane oli täiesti uus nähtus tolleaegses ühiskonnas, meesüliõpilased nägid temas võistlejat tulevasel
tööpõllul. Viimased seletasid, et naisüliõpilane ei ole võimeline teaduslikuks tööks, või kui ta seda on, siis ei
kõlba ta naiseks ja emaks, sest ta jätab ülikoolipingile oma ”naiselikkuse”.

Asutajaliikmed: Linda Marie Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas, Lydia Mahlstein-Männik,
Lucie Martna-Nipman ja Aleksandra Pedusaar.

Meid eristab teistest naisüliõpilasorganisatsioonidest kindlasti ajalooline taust. Selts loodi selleks,
et end üleni meestekeskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus kõrgharidust omandada.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutamine oli toona väljakutsuv tegu. Mõte akadeemilisest naisest oli sajandi
alguses veel võõrastav, koguni nõnda, et 1905. a algatati rektor Passeki vastu naisvabakuulajate
ülikooli vastuvõtmise tõttu kriminaalasi. Täieõiguslike üliõpilastena naised ülikoolielus osaleda
ei saanud ja diplomit neile ei väljastatud. Naise hariduse tipuks peeti gümnaasiumiharidust,
kuid õppida oli siiski võimalik arsti- ja loodusteadusi õpetava Rostovtsevi Eraülikoolis ning
Jassinski ajaloo-, keele- ja õigusteaduse Kõrgematel Naiskursustel.

Seda, et Jassinski ja Rostovtsevi naiskursustel osalejad kokku tulla julgesid plaaniga
luua naisüliõpilasi ühendav Selts, tuleb lugeda ajajärku arvestades ääretult südikaks teoks.
1913 aasta: Seltsi registreerida polnud esialgu võimalik ning olude sunnil tegutseti mõnda
aega Noor-Eesti raames Eesti Naisüliõpilaste Rühmana.

Hiilisime, protokolliraamat kaenlas, mööda õhtusi Tartu tänavaid. Selline põrandaalune elu oli
omajagu põnev, Seltsi tegevusele ning arengule polnud see aga muidugi soodus.

Vähe sellest, et Seltsi ei tunnustatud ametlikult, ei olnud alguses kontaktist huvitatud ka tolleaegsed
meesorganisatsioonid. Alles 1916. aastal vahetati esmakordselt nimekirju EÜSiga ning 1917. aasta
sügisel
ka juba kõigi vanemate akadeemiliste organisatsioonidega.

VABADUSSÕDA (1918-1919)

1919 aasta, 14. november. Põhikirja kinnitamine Tartu Ülikooli valitsuse poolt.
Pärast Vabadussõda jätkati tegevust juba eesti keeles. ENÜS sai täieõiguslikuks
akadeemiliseks organisatsiooniks, olles toona ainus naisorganisatsioon Eestis.
ENÜSil kindel positsioon teiste akadeemiliste organisatsioonide hulgas.
See oli küllaltki suur ja vabameelse hoiakuga.

MEENUTUSED

…meenub vana armas Tartu romantilise Toomemäe ja varemetega, Tähtvere park ”Vanemuise” aiaga,
kuid kõigepäält Tartu ülikool oma kirju üliõpilasperega.

…kogu viimse kooliaasta olime unistanud vabast ja toredast tudengielust ning ”vaimukõrgustesse”
pääsemisest. Nüüd olime küll üliõpilased, kuid elu näis kogu oma oodatud sära olevat kaotanud.
Kooliühiskonnast, kus olid juba tuntud ja tähtis lõpuklassi õpilane, olid langenud üksikuks ja
kõigile tundmatuks nooreks tudengiks.

…püüdsid ju küll näida vana ja vilunud ses õhkkonnas, kuid igal sammul varitsesid sissekukkumised.
Paari kooliõega püüdsime esimesel päeval tutvuda linnaga, korraga olime nii segi, et ei teadnud
üldse enam, kuhupoole sammud seada. Agaraim meist peatas esimese vastutulija ja küsis:
”Palun ütelge, kus asub Tartu ülikool?” Olime häbist punased, kui lahke vastutulija ütles,
et oleme just ülikooli nurga taga.

…otsustasime minna tutvuma vanima ja suurima naisorganisatsiooniga, kelle põhimõtteidki
pisut tundsime ja kus oli tuttavaidki ees.

…olime üsna aegsasti maja läheduses ja vaatasime, kas keegi läheb juba sisse – tont neid
akadeemilisi veerandeid teab, millal ja kus neid peetakse.

…vahepeal tuli Seltsi lipata vaatama, mis seal sünnib. St tavalisel hommikupoolel ei
sündinudki midagi erilist. Mis seal muud võiski juhtuda, kui et mõned istusid ja lugesid
ajalehti või ajakirju, mängisid ping-pongi või ajasid juttu, aga sisse ja välja tuli mitu
korda seerida.

…pisut harjumatu oli ju enam kui 100 inimesega korraga sinasõbraks saada, hiljem aga läks
see niisuguse hooga, et kippusid võõraidki sinatama.

…vaheldust tavalistesse laupäevaõhtutesse tõid teiste organisatsioonide külaskäigud.
See oli omamoodi seltskondlike võimete ja oskuste harjutamine, kuid igakord polnud seegi kerge.
Veel praegu mäletan üht õnnetut noormeest, kes ei julgenud loobuda ainsast pähetulnud
teemast – tapeetidest. Higist laupa kuivatades kõneles ta tapeetidest igas toas ja võrdles
neid üksteisega.

…Miina Härma sünnipäevaks oli kombeks teda hommikul käia üles laulmas. Tema loodud Seltsi
laul nõudis lauljatelt õige suurt hääleulatust. Kui me siis varahommikuste pooluniste häältega
selle ukse taga ette kandsime, tuli Miina Härma muheledes lagedale ja ütles, et tulen vaatan,
palju teid siin õige on, laul kõlab õige mitmekesiselt.

…käisin täiesti absurdsel kellaajal Seltsis – 2.30, kuna sattusin mööda minema.

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON

1940 1.augustil andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik
üliõpilasorganisatsioonid. Algas varjusurma ajajärk ENÜSi ajaloos.

…mäletan, et neljakümne esimesel aastal kutsuti mind Seltsi.
Oli viimane õhtu, hästi kurb õhtu. Paluti võtta mälestuseks tass, alustass ja leivataldrik…

ENÜS paguluses

… oli tormine, kõik paadisolijad olid märjad, paljud merehaiged. Kõik oli nagu halb unenägu.

Sõja käigus emigreerunud lõid koondised oma uutes asukohamaades Rootsis, Ameerika Ühendriikides,
Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias
. Väliskoondised hakkasid koondama eesti soost akadeemilisi
naisi. Ajal, mil Eesti oli okupeeritud, sai ENÜSist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses
samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜSi
ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud
olulised traditsioonid.

ENÜS Rootsis

… peeti noortetunde, tuletati meelde Gaudeamust ja teiste laulude sõnu.
Pea ükski koosviibimine ei möödnunud siis lauluta.

… naeruga meenutati Eestis tehtud naljanumbreid ja haarati meidki kaasa uute tegemiseks.

ENÜS Eestis


Hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes,
hilisematel aegadel julgeti juba suuremal arvul kokku tulla, näiteks koguneti üksteise kodudes
sünnipäevade nime all, tähistati aastapäevi, korraldati suvepäevi.

… arvan, et see oli aastal 1961. Kuulsin, et Seltsi juubelit kavatsetakse nii Tartus kui Tallinnas,
ning otsustasin Tallinnasse Tartut esindama minna. Võtsin Tartust koogimaterjali kaasa ja sõitsin kohale.
Koguneti Olli Oleski juurde, kes elas Luise tänavas.

… toas oli nii külm, et istuda oli raske. Kogunesime kõik ümber suure laua ja rääkisime, nagu ikka,
kõigest – oli ju vahepeal päris palju juhtunud. Toas oli ka kuusk, sest varsti olid tulemas jõulud,
ja me laulsime jõululaule, mis kõik sel ajal keelatud olid. Alustasime vist Gaudeamusega ja lõpuks
laulsime Lahkumise laulu. Linnas oli teada veel kaks kohta, kus aastapäeva tähistati.

1988 taasasutamine

ENÜSi taasasutamise idee levis 1988. aasta sügisel algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas.
Motiiviks oli ka igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides
valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Taasasutajad on hiljem öelnud, et
üleüldises poliitiliselt ärevas õhkkonnas võeti ka Seltsi kui üht rahvuslikku eneseväljendust.
Seltsi taasasutajad tutvusid organisatsiooni ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid
taasasutamise idee üle siirast heameelt, kuid suhtusid samas neisse plaanidesse suhteliselt ettevaatlikult.
Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja
esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest.

TAGASI ÜLES ↑

TEGEVUS

ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse
tugevdamise
– täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osa neist
üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning teised üritused
on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või akadeemilise organisatsiooni
mõte, mis ühise pingutusena teoks saab.

Iganädalaselt leiavad Seltsis aset teisipäevased korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse
Seltsi igapäevaeluga seotud küsimusi, samuti toimuvad igal nädalal ka noortetunnid. Semestri alguses
korraldatakse külalisõhtuid ning võetakse vastu uusi noorliikmeid. Semestri jooksul toimuvad ka mitmed
laulutunnid, referaatide ettekanded ning ühisüritused vilistlastega. Võimaluse korral toimuvad igal
semestril ka tantsutunnid koos mõne akadeemilise meesorganisatsiooniga.

Lisaks eelnimetatuile korraldame ka lauamängu- ja filmiõhtuid, aruteluõhtuid ning võtame osa erinevate
akadeemiliste organisatsioonide üritustest. Veel tähistatakse Seltsis emakeelse ülikooli aastapäeva,
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva, volbrit ja teisi akadeemilise maailma ja Eesti riigi
suuremaid tähtpäevi.

AASTAPÄEV


Aastapäev on kindlasti sügissemestri tähtsaim ning kogu aasta üks olulisemaid üritusi Seltsis.
ENÜSi aastapäev on 14. novembril ning selle tähistamiseks kogunevad Tartusse seltsiõed nii
Eestist kui välismaalt.
Aastapäeva pidustused jagunevad kaheks: aktuseks ja piduõhtuks. Aktusel peab piduliku kõne
Seltsi juhataja, samuti on aktusel võimalik kuulda ühe tegevliikme akadeemilist kõnet. Samuti
saab aktusel arutada kogu Seltsi puudutavaid päevakajalisi küsimusi. Kindlasti hoiab kogu
aktuse aja põnevust uue semestri noorliikmete etteaste. Õhtul toimub piduõhtu, kuhu on lisaks
seltsiliikmetele oodatud ka kaaslased ning külalised teistest akadeemilistest organisatsioonidest.
Ka piduõhtul peetakse kõnesid ning samuti esitatakse tegevseltsi ja kordusetendusena noorliikmete etteastet.

Piduõhtule järgneva päeva hommikul meenutatakse lahkunud seltsiliikmeid nende kalmudel ning
hiljem kogunetakse Seltsi, et kohvitassi kõrval jagada muljeid möödunud aastast, aastapäevast
ning arutada tulevikuplaanide üle.

Juubel

2011. aastal tähistas ENÜS 100. juubelit. Kuna tegu oli suurema aastapäevaga, siis ka tähistamine
oli tavapärasest mõnevõrra suurem. Juubelinädala raames avati Seltsi ajaloole pühendatud näitus
Tartu Ülikooli raamatukogus, esitleti Seltsi ajalooraamatut ja korraldati ENÜSi juubelikonverents
„100 aastat – vähe või palju?!“. Konverentsil kõneleti vananemise filosoofilistest, bioloogilistest
ning sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Ettekannetega esinesid ja diskussioonpaneelis osalesid
mõjukad Eesti ühiskonnategelased ning ENÜSi vilistlased: Evelin Ilves, auvil! Maret Truuvert,
vil! Kairi Kreegipuu, Kauksi Ülle ja diskussiooni juhatas professor vil! Margit Sutrop.

Juubelinädal lõppes piduliku aktusega Tartu Ülikooli aulas ning piduõhtuga Tartu
Ülikooli Ajaloomuuseumis.

Ühised tegevused vilistlastega

Vilistlaspäev

Vilistlaspäev on aasta üks olulisemaid sündmusi Seltsis, millele pani 1925. aastal aluse toonane
ENÜSi vilistlaskogu. Kui aastapäeva võib pidada pigem tegevseltsi peoks, siis vilistlaspäeval
on pearõhk meie vilistlastel, ilma kelleta ei oleks Selts terviklik. Vilistlaspäeval toimub aktuse
vormis koosolek, kus antakse ülevaade kõigi Seltsi üksuste (sh tegevseltsi, vilistlaskogude ja
väliskoondiste) tegemistest möödunud aastal, samuti arutatakse edasiste tegevuste ja plaanide
üle. Seltsi vilistlaspäeval on akadeemilise kõne pidamise au mõnel Seltsi vilistlastest.
Niisamuti kui aastapäeval, hoiavad ka vilistlaspäeval põnevust üleval uue semestri noorliikmed,
kes esitavad oma etteaste.

Suvepäevad

Üheks väga oodatud ürituseks vilistlastega on Seltsi suvepäevad augustis, mille
idee pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Seltsi suvepäevad toimuvad erinevates ilusates
Eestimaa paikades. Suvepäevadel on tavaks olnud ühendada meeldiv seltskondlik koosviibimine
hariva poolega, seega toimuvad suvepäevadel erinevad seminarilaadsed arutelud. Näiteks on
arutatud teemal “II maailmasõda Eesti noorharitlaste saatuse kujundajana (ENÜSi liikmete näitel)”
ja räägitud mälust selle erinevates vormides ja erinevate distsipliinide vaatenurkadest.
Suvepäevad muudab eriliseks põlvkondadevaheline suhtlus ja mõnus soe õhkkond.

Jõulupidu

Seltsis peetakse igal aastal koos vilistlastega ka jõulupidu, mida korraldatakse
vaheldumisi tegevseltsi ja vilistlaste poolt. Jõulupeod on aastate lõikes küllalt
eriilmelised, kuid alati on tore Seltsi vilistlastega jõululaule laulda, toitudel
hea maitsta lasta ning huvitavas ja harivas vestluses osaleda.

Ühiskondlik tegevus


Seltsi üheks tähtsamaks ülesandeks on pakkuda liikmetele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks,
mistõttu on Seltsi tegevus suunatud eelkõige sissepoole. Olles avatud ühiskonna arutelude üheks
foorumiks, kujundab Selts oma liikmetes küll osaleva hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes, kuid tänu
suurele ja mitmekesisele liikmeskonnale on vähe asju, milles Selts saaks organisatsioonina seisukoha
võtta. Nii ei ole Selts kollektiiv kollektiivsete seisukohtadega, vaid ühise tegutsemise vorm,
kus kõigil on võimalik oma seisukohta luua, hoida ja kaitsta.
Seltsis leidub siiski alati ka
inimesi, kes soovivad üheskoos väljapoole suunatud tegevust arendada.

Viimasel perioodil on Seltsi väljapoole suunatus aina enam kasvanud. Korraldatud on mitmeid
avalikke üritusi: seminar „Kelle probleem on prostitutsioon?“ (koostöös TÜ eetikakeskusega) ja
konverentsid “Kas rahvuslikkus liidab või lahutab?” ning “Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus”. Samuti korraldati projekti „Rohkem naisi poliitikasse“
raames erinevaid avalikke vestlusringe ja anti välja raamat “Eesti Vabariigi naisministrid”.
Aruteluõhtuid, kuhu esinema ja üksteisele oponeerima kutsutakse oma ala spetsialiste, on
peetud mitmetel ühiskonnas aktuaalsetel ning valulikel teemadel, nagu “Abort – miks? Kelle asi?”,
“Eutanaasia – kas mõrv või halastamine?”, “Kes loeb minu e-maile?”. Enamasti toimub semestri
jooksul vähemalt üks avalik aruteluõhtu.

Tahtmine ühiskonnas aktiivne olla väljendub ühtlasi ka heategevuses: detsembrikuus on
tavaks tore piparkookide küpsetamine ning laule täis õhtu Tartu Kristliku Noortekoduga,
samuti võetakse aktiivselt osa Teeme Ära talgutest ja teistest heakorratöödest.

Suhted teiste akadeemiliste organisatsioonidega


Eesti Naisüliõpilaste Selts kuulub Üliõpilasseltside Liitu (ÜL), mille tegevustest
väga aktiivselt osa võetakse. ÜL korraldab akadeemilise aasta jooksul väga erinevaid
üritusi: ÜL-i talve- ja suvepäevad, matkad, samuti tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi
ning emakeelepäeva, toimuvad ettekandeõhtud ning ühised laulu- ning noorliikmetunnid.

Selts korraldab ning võtab osa lisaks eelnimetatule ka teiste akadeemiliste organisatsioonide
üritustest. Vastastikuseid temaatilisi üritusi on korraldatud kõigi akadeemiliste organisatsioonidega.
Traditsioonilistena võib märkida iga-aastaseid üritusi: korp! Amicitiaga naistepäeva tähistamine,
üheskoos vere loovutamine korp! Fraternitas Liviensisega, suvise jalgrattamatka korraldamine
korp! Rotaliaga ja sügismatka korraldamine korp! Tehnolaga. ENÜSi liikmed on aktiivselt osalenud
ka akadeemiliste organisatsioonide teatrifestivalil INTRO, kust lisaks eriauhindadele on viiel
korral ka peaauhind võidetud, samuti osaletakse ÜS Raimla korraldataval dresiinirallil.

Üheks akadeemilise maailma suursündmuseks võib pidada volbrit, millest ka Selts aktiivselt
osa võtab. Selts osaleb volbrirongkäigus, seejärel on tavaks saanud ühine lõuna- või õhtusöök.
Õhtul korraldatakse Seltsis temaatiline volbriöö ning hiljem on võimalus tutvuda ka teiste
organisatsioonide volbripidustustega.

Lisaks aruteluõhtutele on akadeemilises maailmas tuntuks saanud Seltsi korraldatavad lauamänguõhtud.
Enamasti korraldatakse semestris vähemalt üks akadeemilistele sõpradele ning vahel ka
laiemale avalikkusele avatud lauamänguõhtu, mis on saavutanud suure populaarsuse.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsil on kaks sõprusorganisatsiooni: Rootsis Västmanlands-Dala Nation (V-Dala)
(www.v-dala.se) ja Soomes Eteläsuomalainen osakunta (ESO) (www.etelasuomalainenosakunta.fi).
Sõprusorganisatsioonidega hoitakse pidevalt kontakti ning osaletakse üksteise suurematel üritustel.

TAGASI ÜLES ↑

LIIKMED
Tegevselts

Tegevliikmed

 
 
 
 
Brita Karin Arnover stud mag hist art
Mariken Arro mag iur
Kelli Grand stud mag tech gen
Liisi Henno stud dr tech gen
Elen Horeva stud mag agr
Martha Jung stud mag rer oec
Ann Tuulikki Jürgenstein stud soc op
Kairi Kaljuste stud mag psych
Karin Kangur stud mag geogr
Nata-Ly Keerd stud ped
Katti Kruuse mag rer oec
Katre-Helena Käppa stud pharm
Maris Lainemäe stud phil
Mari-Leen Leesi stud hist
Krista Liin stud dr inf
Maie Maivel med
Kadi Metsla  stud rer soc
Hanna Ainelo stud dr tech gen
Anett Mäerand stud tech gen
Reelika Neeme stud mag agr
Birgitta Ojamaa stud mag phil
Airi Park stud rer soc
Riin Riiberg mag tech nat
Pille-Riin Riis phil
Linda Rusalepp stud mag rer nat
Anna Smertina stud tech gen
Silva Sulg stud rer nat
Maali Tamm stud stom
Piret Tarto stud rer soc
Kerli Tulva stud tech gen
Lilian Ventsel stud mag tech gen
Liis Viilup stud med vet

Noorliikmed

 
 
 
 
Kerli Kraus stud mag hist
Kerstin-Gertrud Kärblane stud rer pol
Kätlin Pitman stud dr tech
Mailis Polma stud mag rer techn
Egle Soosaar mag tech
Jane Veski civ eng

Üliõpilasvilistlased

 
 
 
 
Kairi Aia pharm
Kristiin Albert mag rer nat
Sille Arak stud iur
Elisa Elias stud mag rer oec
Maria Kukk pharm
Jaanika Laas stud med vet
Maris Luha rer pol/stud mag iur
Ingi Mihkelsoo mag rer pol
Maaria Pielberg stud phys therap
Liisi Rammo stud dr pharm
Kristi Siibak stud rer oec
Liis Tammesalu stud mag ped
Teele Tilk stud phil
Liina Toompuu stud mag phys therap
Liisa Truu stud tech alim
Laura Valgma mag rer nat
Mari-Ann Ütt stud geogr

Tartu vilistlaskogu
 
 
 
 
Mailin Aasmäe hist
Berit Aaviksoo iur
Külli Aleksanderson hist art
Kadri Asmer hist
Janne Aule pharm/ stud tech gen
Liisa Aunap rer oec
Lea Boston med
Piret Ehin rer pol
Ingrid Enkvist phys
Katriin Fisch-Uibopuu phil
Krista Fischer math
Katrin Gross-Paju med
Kadri Haljasorg phil
Karin-Liis Haljaste rer oec
Helena Hass rer oec
Merli Hass tech nat
Rutt Hinrikus phil
Tiina Hõlpus pharm, MPH
Erge Ideon dr math
Anne-Mai Ilumäe dr tech gen
Linda Martis-Jaanson phil, rer gymn
Merit Jakobson hist
Katrin Johanson theol
Aivi Juhanson med vet
Nelli Jung philos
Anu Järs hist
Mari Järve rer nat
Kaja Karlson stud mag hist
Milda Karu rer gymn, hist
Aime-Reet Kingisepp med
Kersti Kinks hist art
Eve Kokkota phil
Kairi Kreegipuu psych
Tiiu Kreegipuu hist
Maris Kuningas rer nat
Leena Kurvet-Käosaar phil
Liis Käosaar-Sasi iur
Aime Kärner hist
Lenne-Triin Kõrgvee med
Kairi Laius pharm
Reesi Lepa rer pol
Maiki Lipand hist
Kadri Lutt phil
Kristi Lõuk philos
Kärt Mell rer pol
Angela Mettus hist
Marika Mikelsaar med
Elo-Mai Mikelsaar art
Anne Must psych
Maria Mällas rer nat
Annemai Märtson med
Kristiina Müür rer pub
Teele Müür mag geogr
Inga Neissaar rer gymn
Margaret Neithal phil
Kertu Niidla theol
Kristel Noodla def; phil
Maris Nuhkat rer nat
Sirje Olesk phil
Elin Org dr tech nat/ biomed
Linda Paap soc
Marika Paaver psych
Aino Paves med
Ragne Piir iur
Eva Piirimäe hist
Külvi Pruuli phil
Diana Pungar rer nat
Kadri Pärn geogr
Maarja Põder mag rer nat
Malle Pütsep rer oec
Rahel Pütsep phil
Jane Raamets stud dr civ eng
Marta Raisma phil
Tiina Rebane phil
Monika Reesev med
Ingrid Reppo med
Kaarin Riives-Kaagjärv math
Annika Rosin iur
Pille Runnel hist
Astrid Saava med
Liis Sabre med
Maarja Sagen soc
Kadi Salu phil; rer pol
Signe Salumets def
Siiri Salutee phil
Marja-Liisa Samoldin med
Piret Siivelt hist
Kaari Simson rer pol
Mari Sitska med
Maarja Soomann med
Helena Stamberg op soc
Ristu Strothmann def
Margit Sutrop philos
Anne-Liis Sõmermaa rer nat
Gristel Tali rer oec
Liisa Tallinn rer pol
Tiina Talvik med
Piia Tamm rer nat
Ann Tamm med
Kaidi Tamm dent
Kudrun Tamm mag phil
Piret Tamm hist
Selma Teesalu med
Saima Tiirmaa-Oras rer pol
Heili Tikk pharm
Johanna Tikka hist
Killu Timm rer nat
Tiiu Tomberg med
Inga Toom hist
Nora Toots phil
Linda Trummal phil
Liisi Tõnisson theol
Inge Unt phil
Piret Uus rer pub
Maaja Vadi psych
Kristiina Vainomäe def, op soc
Marit Veeber med vet
Helina Voogne psych

Tallinna vilistlaskoondis
 
 
 
 
Tiina Abel hist art
Anne-Liis Aero med
Kaja Ainsalu op soc
Epp Alatalu phil
Kadi Alatalu phil, psych
Riin Alatalu dr cret et ref
Janika Bachmann rer oec
Aimi Bender phys
Ester Eensaar med
Gea Gustavson iur
Anete-Marie Heidmets rer nat
Maris Heinaru phil
Helen Heintalu tech nat
Piret Hermanson med
Hanna Hiiesalu rer pol
Annika Hunt hist
Rutha Jäger chem
Kaarin Jõgi pharm
Helen Kaljuläte rer pub
Kadri Kallas-Zelek rer pub
Tiiu Kalve phil
Rahel Kard phil
Eveli Karner rer pub
Hellen Karu dent
Eva Keerov rer oec
Sirje Keevallik phys
Kadrin Keres phys
Epp Kiviaed
Kristi Kivilaid hist
Aigi Kivioja iur
Katri Koger med
Kai Konsap med
Kristi Kraavi-Käerdi iur
Mari Krass pharm
Katrin Kressel med
Triin Kröönström mag hist
Wanda Kuldsepp pharm
Maia Kurim phil
Anu Kõve iur
Kadri Laanemets chem
Mare Loos
Triin Lumi stud soc op
Pilvi Lääne rer nat
Karin Maandi rer pol
Katrin Maandi phil
Mari-Liis Madison mag ped/phil
Mari-Liis Madison mag ped/phil
Kärt Mae soc
Kersti Maidra rer oec
Mall Makk phil
Mare Malva med
Merike Martinson med
Marge Muna mag rer nat
Mari Mägi med
Kristel Napritson med
Ria-Sadu Needo phil
Krõõt Nõges rer pub
Kaie Nõmmik stud mag ped
Mai Ojaver chem
Juta Olesk phil
Aksella Ollik rer nat
Teele Orgse soc
Karin Otter med
Birgit Paal mag phil
Ene Palo med
Liis Palumets mag urb
Kadri Paris iur
Tiiu-Liis Parmas med
Kadri Pedas rer oec
Triin Pehk phil
Kaarin Piiskoppel rer pol
Marili Pokrovski pharm
Liisi Poll rer pol
Angelika Portsmuth rer nat
Iti Press rer pol
Merilin Prommik tech nat
Elvi Pruuden math
Marju Puurand rer nat
Marju Puurand rer nat
Marika Pärn phil
Terje Raadik rer pol
Mariann Raisma hist
Tiia Raudma rer nat
Anne-Mari Rebane stud ther
Ilme Reintam rer hort
Meeli Roosalu rer nat
Kristiina Ross phil
Triin Saarmaa phil
Kristiina Saarna rer pub
Helle Sadam rer nat
Angela Saks-Tammekand hist
Kaire Salumäe phil
Piret Saluri phil
Kata Maria Saluri phil
Elise Sass soc
Ivi-Mai Schöön med
Kristina Seimann journ
Karin Sein iur
Elina Seppet rer pol
Liina Soidla phil
Anneli Soone phil
Tuulika Sooväli-Rosin phil
Reet Suviste phil
Helen Talalaev phil
Ebu Tamm math
Kersti Tamm rer oec
Piia Tammpuu soc
Merly-Riin Teesalu dent
Tiiu-Liis Tigane med
Pille Tina-Kuusik phil
Ene Tomberg med
Kadri Toompark Stenseth phil
Liivi Turk hist
Ann Urmet med
Helgi-Kirsti Valge chem
Birgit Varrik iur
Anu Virovere psych
Piret Voll phil
Elo Võrk tel com
Eret Võsa math

Austraalia koondis
 
 
 
 
Eili Annuk rer nat
Maie Barrow rer nat
Reet Bergman rer nat
Pille-Ann Brown phil
Lembi Doyle phil
Urve Iles phil
Viiu Jaaniste phil
Tiina Kase phil
Anne-Reet Kimmel phil
Madli Kool phil
Aet Lees med, phil
Tiiu Lyster rer nat
Liina Meiusi phil
Maret Noble phil
Arja Perendi phil
Vella Pihlak art
Marianne Piira rer oec
Tiiu Reissar art
Ingrid Renno rer nat
Tiiu-Ann Salasoo rer nat
Aita Salasoo phil
Tiiu Simmul rer nat
Reet Simmul rer nat
Malle Tohver Tinni med
Hilja Toom
Leena Treffner phil
Reet Vallak rer nat
Lea Wichman rer pharm
Maiju Woodhead rer art

Lõuna-Kalifornia koondis
 
 
 
 
Asta Auksmann mag op soc
Linda Freeman hist
Tiiu Harrison ped
Kristi Heinsoo art
Leena Johnson mag rer pol
Elo-Rüüt Kelkar mag rer oec
Eda Kosenkranius phil
Helgi Osterreich dr phil
Eha Palm-Leis rer oec
Eva Paul rer pub
Lenne Rosen-Kabe phil
Ethel Sepp agr
Irene Sharp dr psych
Maire Simington dr lit
Aita Soovere mag psych
Merike Teene hist art
Inda Trinwith ped
Irene Weber mag op soc

Montreali koondis
 
 
 
 
Liivi James-Kasak dr. bact.
Piret Koppel mag phil , B.S.W
Lena Kõiv mag.rer.oec.
Ene Christina Luik mag rer oec
Epp Luik rer oec
Viiu Menning dr.phil.
Helle Merilo mus
Ruth Patterson mag.phil.
Kersti Puhvel rer oec
Ingrid Urve Rhind phil.art.
Merike Siimann phil
Ene Tikovt phil.mag.libr.
Silvia Tärk phil, art

New Yorgi koondis
 
 
 
 
Renate Cox
Mai Elken
Aili Elmet
Eena-Mai Franz-Roosild
Helle Hantho
Silvi Luell
Helvi Maripuu
Monica Martin
Anna Saar-McGonigle
Airi Suomela-Vaga
Margit Tavits rer pub
Maarit Vaga
Tiiu Vaher
Tiiu Vanderer
Mall Veiderpass

Rootsi koondis
 
 
 
 
Eva Abel phil
Tiiu Andrae phil
Leelo Andrén phil
Ruth Anschütz rer nat
Viiu Appelholt phil
Viivo Azzena-Saar phil
Merike Dahlbäck rer nat
Imbi de Renouard phil
Tiina End Rodrigues med
Kersti Haliste rer nat
Heli Hirsch phil
Anne-Li Johansson iur
Anu Jüriado phil
Anne Kaaman phil
Maria Kiisk phil
Lilian Kinnader pharm
Kai Kinnunen med
Anne Kippar soc
Ene Kiviloog rer phil
Kalli Klement phil
Urve Koit rer pol
Marika Korifiatis phil
Edith Kotka-Nyman phil
Anu Krabo
Irene Kõiv-Utov rer oec
Aino Käärik rer nat
Urve Manitski rer nat
Tiina Mark-Berglund rer nat
Maie Martinson dent
Evi Martinson rer nat
Linda Martinson-Zuccato phil
Saima Maturo-Reinart phil
Liis Miller Boman phil
Susan Miller-Tiedemann rer nat
Lilian Mänd-Korvet phil
Hilma Nerep-Mossin mus
Tiina Neuhaus dent
Tiiu Nurk phil
Illa Nyman soc
Katrin Nyman-Metcalf iur
Tiina Onno-Kongas dent
Anneliese Orviste dent
Ingrid Paju phil
Mari Pajusoo soc
Maret Paomees hist
Rita Paomees-Ahonen phil
Kadri Pellegrini phil
Alli Pollack phil
Hilja Priks med
Piret Pripp phil
Piret Puusepp phil
Reet Pääsuke rer nat
Malle Pütsep rer oec
Mai Raud-Pähn phil
Liisi Raud-Westberg phil
Ell Rebas phil
Tiina Rebas phil
Marje Reinans pharm
Mary-Ann Rydén-Kaaman phil
Leena Sachsendal-Ader iur
Heli Schwinne phil
Liisa Seim iur
Mall Seim phil
Laine Sivertun phil
Marja Sundevall-Mänd iur
Ene Säinas phil
Ingrid Tarkpea rernat
Siiri Tilk phil
Urve Toots med
Lea Trepp phil
Epp Truus rer nat
Anna Valk-Neuhaus phil
Tiiu Valmet rer nat
Lenna Vasur
Reet Verendel pharm
Åsa Vestersköld phil
Maela Viirsoo chem
Merike Vink dent
Mare Zastrov phil

Toronto koondis
 
 
 
 
Karin Aherma rer pol
Kristi Allik dr mus
Aino Baudu agr
Leili Foster med
Ille-Mai Gerdels phil, mag libr
Karin Ilves-Bergen
Katriina Jaenes
Ingrid Jaenes
Helmi Kaimre rer oec
Tiiu Kaljurand hist
Anne Kalvik pharm
Viiu Kanep rer gymn, mag psych
Mai Kirch mag phil
Tiina Kirss dr phil
Heli Kopti hist
Lea Kreinin
Kaarin Kruus phil
Reet Kruus med
Mirje Kukk mag P&O ther
Helge Kurm phil
Kadi Käis mag phil iur
Lea Kõiv rer oec
Vaike Külvet
Inge Lane mag rer nat
Maia Lenk math
Maie Liiv phil
Rosemarie Lindau
Linda Käbi Lokk arch
Aino Lokk soc
Asta Lokk psych
Annaliisa Luik phil
Talvi Maimets med
Ilo-Katryn Maimets rer nat
Ene-Liis Martens psych
Aina Martens phil
Kristiina McConnville dr tech nat
Reet Medri pharm
Viive Medri
Kersti Meema rer nat
Tui Menning dr psych
Elma Miller mag mus
Maria Muru phil
Aino Müllerbeck mag libr
Merike Nurming
Anne Nõu
Talvi Parming
Alja Pirosok
Ingrid Poom rer oec
Viivi Rannu-Johnston mag rer oec
Helle Ratnik libr psych
Marja-Leene Roos
Eva Rungi psych
Anita Saar mag rer oec
Ingrid Saar mag rer pol
Maris Saar rer art
Ellen Salurand med
Maimu Schaer
Maia Scott rer gymn
Eda Sepp mag hist art
Kaili Sermat-Harding hist mag libr
Sylvia Siitam-Ciarallo rer nat
Maie Sillaste psych
Iivi Sillaste phil
Juta Silmberg phil
Liisa Soolepp-Kald geog, mag rer oec
Erika Soots hist art
Krista Soots
Kaja Telmet mag psych ped
Eva Terts phil
Mare Tiido
Leena Tiismann
Viive Tork-Hiis rer art
Liis Truuvert mag antrop
Maret Truuvert dipl dent
Evi Vahtra rer oec
Mai-Liis Virak soc
Marje Virro psych
Reet Voksepp art
Alli Vähi psych
Dagmar Võsu med
Aino Waldin mus
Nadia Walter dr med dent
Merike Weiler
Aimi Zechanowitsch mag hist
Anne Õsso

TAGASI ÜLES ↑

GALERII
•••

Meie seltsis toimub alati midagi põnevat ja pildistamist väärt.
Siit leiad valiku huvitavaid pilte meie üritustelt!

LIITUMINE
•••

Kui Sa tahaksid Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga lähemalt tutvuda, siis parim viis
seda teha on tulla meie külalisõhtutele, kus tutvustatakse lähemalt ENÜSi põhimõtteid,
ajalugu ja tegevust. Külalisõhtutele võib tulla lihtsalt uudistama, aga need pakuvad
ka võimaluse Seltsi liikmeks kandideerida. ENÜSi liikmeks võivad astuda kõik
akadeemilist kraadi andvas kõrgkoolis õppivad naised.a

Reeglina toimub semestris kaks külalisõhtut. Järgmised külalisõhtud toimuvad sügissemestril 2016.
Lähemalt uuri siit.

Kui oled käinud Seltsi külalisõhtutel ning soovid meiega liituda, ootame Sind meie liitumisõhtule,
mille toimumisaja reklaamime välja külalisõhtutel või saab teada meiega ühendust võttes.
Kaasa võta avaldus (vorm) ja vabas vormis elulookirjeldus.
Avalduse ja elulookirjelduse võid enne liitumisõhtut saata aadressile enys@enys.ee.

Kui soovid ENÜSi liikmeks astuda külalisõhtutel käimata,
võid selles osas ühendust võtta Seltsi noortevanemaga (noortevanem@enys.ee).

Kõiki tekkinud küsimusi oled teretulnud siinsamas esitama, vajutades allolevat nuppu.
Küsi julgesti!

VÕTA ÜHENDUST!

KONTAKT
•••

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Aadress – Riia 13-33, 51010 Tartu
E-mail – enys@enys.ee
Mobiiltelefon – +372 53 540 688

Juhataja – ksv! Katti Kruuse – juhataja@enys.ee
Abijuhataja – ksv! Kelli Grand – abijuhataja@enys.ee
Kirjatoimetaja – ksv! Maris Lainemäe – kirjatoimetaja@enys.ee
Noortevanem – ksv! Kairi Kaljuste – noortevanem@enys.ee
Väliskoondistega suhtleja – ksv! Piret Tarto – valiskoondised@enys.ee
Kõnetoimkonna juhataja – ksv! Nata-Ly Keerd – konetoimkond@enys.ee
Majaema – ksv! Airi Park – majaema@enys.ee
Veebimeister – Mailis Polma – arvuti@enys.ee