Eesti Naisüliõpilaste Selts

Tegevus

ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse tugevdamise – täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osad korraldatavatest üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning osad üritused on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või sõbraliku akadeemilise organisatsiooni vahva mõte, mis ühise pingutusega ka teoks saab.

Igal nädalal toimuvad Seltsis noortetunnid ja korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse Seltsi igapäeva eluga seotud küsimusi. Nii kevad- kui ka sügissemestri alguses korraldatakse külalisõhtuid ja võetakse vastu uusi noorliikmeid. ENÜSis toimuvad ettekande- ja arutlusõhtud erinevatel teemadel, ühised teatrikülastused ja ka temaatilised peod. Igal semesteril korraldatakse võimalusel tantsutunde koos meesorganisatsiooniga.

Aastapäev

ENÜSi aasta tähtsaimaks ja suurejoonelisimaks ürituseks on aastapäeva tähistamine 14. novembril aktuse ja piduõhtuga, kuhu koguneb kogu Selts: noorliikmed, tegevliikmed, vilistlased ja ka Eestis viibivad väliskoondiste liikmed. Aktusel annab juhatus seltsikaaslastele aru seltsis toimunud üritustest ning ka olnud probleemidest. Traditsiooniliselt on aktusel kaks kõnet, tegevliikme akadeemiline kõne ning juhataja kõne Seltsile. Aktuse pinget hoiab üleval noorliikmete etteaste. Aktusele järgneb piduõhtu, kuhu on peale seltsiliikmete kutsutud ka külalised teistest akadeemilistest organisatsioonidest. Piduõhtule järgneva pühapäeva hommikul on saanud kenaks kombeks meenutada meie lahkunud liikmeid nende kalmudel ning seejärel koos Seltsis kohvitassi kõrval aastapäeva muljeid ja meenutusi jagada, Seltsi tulevikuplaane teha või mõnel teemal diskuteerida.

Vilistlaspäev

1925. a märtsikuul pani tollane vilistlaskogu aluse ENÜSi vilistlaspäeva tähistamisele. Kui aastapäev on rohkem tegevseltsi pidu, siis vilistlaspäeval on peatähelepanu meie vilistlaskogul, ilma milleta oleks ENÜS justkui poolik. Nii on traditsiooniks igal aastal märtsi lõpus pidada aasta üldkoosolek, mil antakse ülevaade nii vilistlaskogu kui seltsi tegemistest möödunud aastal, kõneldakse eesseisvatest plaanidest, rõõmudest ja muredest. Kui Seltsi aastapäeval on akadeemilise kõne pidamise au kaasvõitlejal, siis vilistlaspäeval peab selle keegi vilistlasest. Kevadsemestril vastu võetud uued noorliikmed esitavad vilistlaspäeval ka oma etteaste.

Temaatiline muusikapidu

Muusikaõhtuid korraldati ENÜSis juba enne Seltsi sulgemist 1940. aastal. 1993. aasta sügisest on muusikaõhtud toimunud igal semestril. Kuna meie liikmed ja nende muusikalised eelistused on erinevad, on muusikaõhtuid toimunud väga mitmesugustel teemadel, näiteks prantsuse kohvik, aafrika rahvamuusika, vene romansid, mehhiko kultuur, jazziõhtu, barokkmuusika, briti alternatiivmuusika. Seega on muusikaõhtu pigem üldnimetus üritusele, kus tutvutakse lähemalt erinevate kultuuride allosadega. On olnud õhtuid, mis keskenduvad tõesti muusikale, teinekord on aga rohkem räägitud vastava maa kultuurist, kommetest, meelelaadist. Muusikaõhtutest on nüüdseks välja kasvanud igakevadine temaatiline muusikapidu, mille teemad on jätkunud muusikaõhtute vaimus.

Suvepäevad ja Seltsi matk

Oodatud üritusteks on suvepäevad vilistlastega augustis, mille idee pärineb taas II maailmasõja eelsest ajast. Suvepäevadel on olnud kombeks ühendada meeldiv seltskondlik kokkusaamine seminari- või konverentsilaadse aruteluga. Nii näiteks toimusid 2000. a suvepäevade raames ettekanded ja arutelu teemal II maailmasõda Eesti noorharitlaste saatuse kujundajana (ENÜSi liikmete näitel), viimastel, 2007. a suvepäevadel aga räägiti mälust selle erinevates vormides ja erinevate distsipliinide vaatenurkadest. 2006. a suvepäevad toimusid Pärnumaal toredas turismitalus, kus meeldivat vaheldust pakkus söejoonistuste tegemine, millest hiljem uhke näitus korraldatud sai. 1998. aasta suvel sai taaselustatud seltsi suvematkade traditsioon. Suvematkale võivad seltsiliikmed ka sõpru kaasa kutsuda. Algul toimusid suvematkad vaheldumisi kas saarel või mandril, viimastel aastatel rohkem saartel. On tutvutud Vormsi ja Kihnu saare eripärade, Piirissaare ärevate sääskede ning Paganamaa põnevate küngaste ja juttudega.

Referaadi- ja arutlusõhtud

Enamasti toimub semestri jooksul vähemalt üks suurem (ja mitu väiksemat) arutlusõhtut, kuhu on kutsutud esinema nii Seltsi vilistlasi kui ka inimesi väljaspoolt Seltsi. Olenevalt teemast ja ettekandja soovist korraldatakse arutlusõhtuid kõikidele akadeemilistele organisatsioonidele, ühele küllakutsutud akadeemilisele organisatsioonile või seltsiliikmetele. 2007. a käis naistepäeval, mida tähistame traditsiooniliselt koos korp! Amicitiaga, Seltsi ruumides ooperist rääkimas Vanemuise teatri laulja Peep Puis, sest õhtu teemaks oli Me armastame ooperit. 2007. a sügisel toimus Seltsis kõigile akadeemilistele organisatsioonidele avatud kõnekoosolek Kelle mure on Eesti energiajulgeolek?, kus energeetikast ja energiajulgeolekust rääkisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel ning kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna nõunik Siim Alatalu (EÜS).

Iga seltsiliige peab noorliikmeks oleku ajal tegema noorliikme referaadi. Kogu semestri jooksul kuuleb hulgaliselt noorliikmete ettekandeid, millele tavaliselt järgneb arutelu vastaval teemal juba vabamas õhkkonnas.

Suhted teiste akadeemiliste organisatsioonidega

Vastastikuseid temaatilisi üritusi ja pidusid on korraldatud pea kõigi akadeemiliste organisatsioonidega.

ENÜSi liikmed löövad kaasa nii akadeemiliste naisorganisatsioonide ühistel spordipäevadel kui ka teatrifestivalil INTRO, mille oleme kolmel korral ka võitnud. Traditsiooniks on talvepäevad mõne sõbraliku meesorganisatsiooniga või ka omavahel. Need on toredaks võimaluseks argipäevast välja sõita ja üksteist tavapärasest erineva tegevuse läbi paremini tundma õppida. Kokkuvõttes on igal seltsiliikmel hea võimalus oma ideid Seltsis teostada. Nii lisandubki igal semestril mõni uus algatus või hea idee – nii vaimsete kui seltskondlike ürituste korraldamiseks.

Ühiskondlik tegevus

Kuna Seltsi tähtsaim ülesanne on pakkuda igaühele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, siis on Selts eelkõige oma liikmetele – sissepoole suunatud. Olles avatud ühiskonna arutelude üheks foorumiks, kujundab Selts oma liikmetes küll osaleva hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes, kuid tänu suurele ja mitmekesisele liikmeskonnale on väga vähe asju, milles Selts saaks sõna võtta organisatsioonina. Nii ei ole Selts kollektiiv kollektiivsete seisukohtadega, vaid ühise tegutsemise vorm, kus kõigil on võimalik oma seisukohta luua, hoida ja kaitsta. Seltsis leidub siiski alati ka inimesi, kes soovivad üheskoos väljapoole suunatud tegevust arendada.

Iseäranis viimasel ajal on Seltsi ühiskondlik väljund tublisti kasvanud. Korraldatud on mitmeid avalikke üritusi: 2004. aastal konverents Esiemaga silmitsi (koostöös TÜ eetikakeskusega), 2006. aastal seminar Kelle probleem on prostitutsioon? (koostöös TÜ eetikakeskusega) ja konverents Kas rahvuslikkus liidab või lahutab?. Kevadtalvel 2007 peeti projekti Rohkem naisi poliitikasse raames erinevaid avalikke vestlusringe ja anti välja raamat Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus (koostöös TÜ eetikakeskusega). 2009. aasta sügisel korraldati populaarne aruteluõhtu "Raha - priius või orjus?", kus esinesid Kaur Kender ja Rein Taagepera. 2010. aasta alguses tähistati auvilistlane Miina Härma 146. sünniaastapäeva koos Miina Härma gümnaasiumi algklassidega. Püüd ühiskonnas aktiivne olla väljendub ka heategevuses: tihti organiseeritakse orbudele riideabi, võetakse osa heakorratöödest ja traditsiooniks on saanud jõulude paiku lastekodulastega koos piparkooke küpsetada.