ENÜS - Eesti Naisüliõpilaste Selts

Eesti Naisüliõpilaste Selts on vanim akadeemiline naisüliõpilasorganisatsioon Eestis,
asutatud 1911 ning taasasutatud 1988. Meie eesmärk on arendada oma liikmeid vaimselt
ja seltskondlikult, tugevdada akadeemilist kuuluvust ja järjepidevust. Meie põhimõteteks
on demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus.

AJALUGU

1911 Asutamine

Naisüliõpilane oli täiesti uus nähtus tolleaegses ühiskonnas, meesüliõpilased nägid temas võistlejat tulevasel
tööpõllul. Viimased seletasid, et naisüliõpilane ei ole võimeline teaduslikuks tööks, või kui ta seda on, siis ei
kõlba ta naiseks ja emaks, sest ta jätab ülikoolipingile oma ”naiselikkuse”.

Asutajaliikmed: Linda Marie Eenpalu, Amalie Krims-Kotkas, Lydia Mahlstein-Männik,
Lucie Martna-Nipman ja Aleksandra Pedusaar.

Meid eristab teistest naisüliõpilasorganisatsioonidest kindlasti ajalooline taust. Selts loodi selleks,
et end üleni meestekeskses ülikoolis kehtestada ja võidelda välja võimalus kõrgharidust omandada.
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutamine oli toona väljakutsuv tegu. Mõte akadeemilisest naisest oli sajandi
alguses veel võõrastav, koguni nõnda, et 1905. a algatati rektor Passeki vastu naisvabakuulajate
ülikooli vastuvõtmise tõttu kriminaalasi. Täieõiguslike üliõpilastena naised ülikoolielus osaleda
ei saanud ja diplomit neile ei väljastatud. Naise hariduse tipuks peeti gümnaasiumiharidust,
kuid õppida oli siiski võimalik arsti- ja loodusteadusi õpetava Rostovtsevi Eraülikoolis ning
Jassinski ajaloo-, keele- ja õigusteaduse Kõrgematel Naiskursustel.

Seda, et Jassinski ja Rostovtsevi naiskursustel osalejad kokku tulla julgesid plaaniga
luua naisüliõpilasi ühendav Selts, tuleb lugeda ajajärku arvestades ääretult südikaks teoks.
1913 aasta: Seltsi registreerida polnud esialgu võimalik ning olude sunnil tegutseti mõnda
aega Noor-Eesti raames Eesti Naisüliõpilaste Rühmana.

Hiilisime, protokolliraamat kaenlas, mööda õhtusi Tartu tänavaid. Selline põrandaalune elu oli
omajagu põnev, Seltsi tegevusele ning arengule polnud see aga muidugi soodus.

Vähe sellest, et Seltsi ei tunnustatud ametlikult, ei olnud alguses kontaktist huvitatud ka tolleaegsed
meesorganisatsioonid. Alles 1916. aastal vahetati esmakordselt nimekirju EÜSiga ning 1917. aasta
sügisel ka juba kõigi vanemate akadeemiliste organisatsioonidega.

VABADUSSÕDA (1918-1919)

1919 aasta, 14. november. Põhikirja kinnitamine Tartu Ülikooli valitsuse poolt.
Pärast Vabadussõda jätkati tegevust juba eesti keeles. ENÜS sai täieõiguslikuks
akadeemiliseks organisatsiooniks, olles toona ainus naisorganisatsioon Eestis.
ENÜSil kindel positsioon teiste akadeemiliste organisatsioonide hulgas.
See oli küllaltki suur ja vabameelse hoiakuga.

MEENUTUSED

…meenub vana armas Tartu romantilise Toomemäe ja varemetega, Tähtvere park ”Vanemuise” aiaga,
kuid kõigepäält Tartu ülikool oma kirju üliõpilasperega.

…kogu viimse kooliaasta olime unistanud vabast ja toredast tudengielust ning ”vaimukõrgustesse”
pääsemisest. Nüüd olime küll üliõpilased, kuid elu näis kogu oma oodatud sära olevat kaotanud.
Kooliühiskonnast, kus olid juba tuntud ja tähtis lõpuklassi õpilane, olid langenud üksikuks ja
kõigile tundmatuks nooreks tudengiks.

…püüdsid ju küll näida vana ja vilunud ses õhkkonnas, kuid igal sammul varitsesid sissekukkumised.
Paari kooliõega püüdsime esimesel päeval tutvuda linnaga, korraga olime nii segi, et ei teadnud
üldse enam, kuhupoole sammud seada. Agaraim meist peatas esimese vastutulija ja küsis:
”Palun ütelge, kus asub Tartu ülikool?” Olime häbist punased, kui lahke vastutulija ütles,
et oleme just ülikooli nurga taga.

…otsustasime minna tutvuma vanima ja suurima naisorganisatsiooniga, kelle põhimõtteidki
pisut tundsime ja kus oli tuttavaidki ees.

…olime üsna aegsasti maja läheduses ja vaatasime, kas keegi läheb juba sisse – tont neid
akadeemilisi veerandeid teab, millal ja kus neid peetakse.

…vahepeal tuli Seltsi lipata vaatama, mis seal sünnib. St tavalisel hommikupoolel ei
sündinudki midagi erilist. Mis seal muud võiski juhtuda, kui et mõned istusid ja lugesid
ajalehti või ajakirju, mängisid ping-pongi või ajasid juttu, aga sisse ja välja tuli mitu
korda seerida.

…pisut harjumatu oli ju enam kui 100 inimesega korraga sinasõbraks saada, hiljem aga läks
see niisuguse hooga, et kippusid võõraidki sinatama.

…vaheldust tavalistesse laupäevaõhtutesse tõid teiste organisatsioonide külaskäigud.
See oli omamoodi seltskondlike võimete ja oskuste harjutamine, kuid igakord polnud seegi kerge.
Veel praegu mäletan üht õnnetut noormeest, kes ei julgenud loobuda ainsast pähetulnud
teemast – tapeetidest. Higist laupa kuivatades kõneles ta tapeetidest igas toas ja võrdles
neid üksteisega.

…Miina Härma sünnipäevaks oli kombeks teda hommikul käia üles laulmas. Tema loodud Seltsi
laul nõudis lauljatelt õige suurt hääleulatust. Kui me siis varahommikuste pooluniste häältega
selle ukse taga ette kandsime, tuli Miina Härma muheledes lagedale ja ütles, et tulen vaatan,
palju teid siin õige on, laul kõlab õige mitmekesiselt.

…käisin täiesti absurdsel kellaajal Seltsis – 2.30, kuna sattusin mööda minema.

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON

1940 1.augustil andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik
üliõpilasorganisatsioonid. Algas varjusurma ajajärk ENÜSi ajaloos.

…mäletan, et neljakümne esimesel aastal kutsuti mind Seltsi.
Oli viimane õhtu, hästi kurb õhtu. Paluti võtta mälestuseks tass, alustass ja leivataldrik…

ENÜS paguluses

… oli tormine, kõik paadisolijad olid märjad, paljud merehaiged. Kõik oli nagu halb unenägu.

Sõja käigus emigreerunud lõid koondised oma uutes asukohamaades Rootsis, Ameerika Ühendriikides,
Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias. Väliskoondised hakkasid koondama eesti soost akadeemilisi
naisi. Ajal, mil Eesti oli okupeeritud, sai ENÜSist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses
samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜSi
ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud
olulised traditsioonid.

… peeti noortetunde, tuletati meelde Gaudeamust ja teiste laulude sõnu.
Pea ükski koosviibimine ei möödnunud siis lauluta.

… naeruga meenutati Eestis tehtud naljanumbreid ja haarati meidki kaasa uute tegemiseks.

ENÜS Eestis

Hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes,
hilisematel aegadel julgeti juba suuremal arvul kokku tulla, näiteks koguneti üksteise kodudes
sünnipäevade nime all, tähistati aastapäevi, korraldati suvepäevi.

… arvan, et see oli aastal 1961. Kuulsin, et Seltsi juubelit kavatsetakse nii Tartus kui Tallinnas,
ning otsustasin Tallinnasse Tartut esindama minna. Võtsin Tartust koogimaterjali kaasa ja sõitsin kohale.
Koguneti Olli Oleski juurde, kes elas Luise tänavas.

… toas oli nii külm, et istuda oli raske. Kogunesime kõik ümber suure laua ja rääkisime, nagu ikka,
kõigest – oli ju vahepeal päris palju juhtunud. Toas oli ka kuusk, sest varsti olid tulemas jõulud,
ja me laulsime jõululaule, mis kõik sel ajal keelatud olid. Alustasime vist Gaudeamusega ja lõpuks
laulsime Lahkumise laulu. Linnas oli teada veel kaks kohta, kus aastapäeva tähistati.

1988 taasasutamine

ENÜSi taasasutamise idee levis 1988. aasta sügisel algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas.
Motiiviks oli ka igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides
valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Taasasutajad on hiljem öelnud, et
üleüldises poliitiliselt ärevas õhkkonnas võeti ka Seltsi kui üht rahvuslikku eneseväljendust.
Seltsi taasasutajad tutvusid organisatsiooni ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid
taasasutamise idee üle siirast heameelt, kuid suhtusid samas neisse plaanidesse suhteliselt ettevaatlikult.
Novembri lõpus 1988 kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu taasasutatud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi põhikirja
esimesena akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest.

TAGASI ÜLES ↑

TEGEVUS

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi tegevus tugineb Seltsi põhikirjale ning MTÜ seadusele.

* * *

ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse
tugevdamise – täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osa neist
üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning teised üritused
on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või akadeemilise organisatsiooni
mõte, mis ühise pingutusena teoks saab.

Üle nädala leiavad Seltsis aset teisipäevased korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse
Seltsi igapäevaeluga seotud küsimusi, ning igal nädalal toimuvad uutele liikmetele noortetunnid. Semestri alguses
korraldatakse külalisõhtuid ning võetakse vastu uusi noorliikmeid. Semestri jooksul toimuvad ka mitmed
laulutunnid, referaatide ettekanded ning ühisüritused vilistlastega. Võimaluse korral toimuvad igal
semestril ka tantsutunnid koos mõne akadeemilise meesorganisatsiooniga.

Lisaks eelnimetatuile korraldame ka lauamängu- ja filmiõhtuid, aruteluõhtuid ning võtame osa erinevate
akadeemiliste organisatsioonide üritustest. Veel tähistatakse Seltsis emakeelse ülikooli aastapäeva,
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva, volbrit ja teisi akadeemilise maailma ja Eesti riigi
suuremaid tähtpäevi.

AASTAPÄEV

Aastapäev on kindlasti sügissemestri tähtsaim ning kogu aasta üks olulisemaid üritusi Seltsis.
ENÜSi aastapäev on 14. novembril ning selle tähistamiseks kogunevad Tartusse seltsiõed nii
Eestist kui välismaalt.
Aastapäeva pidustused jagunevad kaheks: aktuseks ja piduõhtuks. Aktusel peab piduliku kõne
Seltsi juhataja, samuti on aktusel võimalik kuulda ühe liikme akadeemilist kõnet. Samuti
saab aktusel arutada kogu Seltsi puudutavaid päevakajalisi küsimusi. Kindlasti hoiab kogu
aktuse aja põnevust uue semestri noorliikmete etteaste. Õhtul toimub piduõhtu, kuhu on lisaks
seltsiliikmetele oodatud ka kaaslased ning külalised teistest akadeemilistest organisatsioonidest.
Ka piduõhtul peetakse kõnesid ning samuti esitatakse tegevseltsi ja kordusetendusena noorliikmete etteastet.

Piduõhtule järgneva päeva hommikul kogunetakse Seltsi, et kohvitassi kõrval jagada muljeid möödunud aastast, aastapäevast ning arutada tulevikuplaanide üle.

Seltsi aastapäeva eel meenutatakse alati ka lahkunud seltsiliikmeid ja süüdatakse küünlad nende kalmudel.

Juubel

2011. aastal tähistas ENÜS 100. juubelit. Kuna tegu oli suurema aastapäevaga, siis ka tähistamine
oli tavapärasest mõnevõrra suurem. Juubelinädala raames avati Seltsi ajaloole pühendatud näitus
Tartu Ülikooli raamatukogus, esitleti Seltsi ajalooraamatut ja korraldati ENÜSi juubelikonverents
„100 aastat – vähe või palju?!“. Konverentsil kõneleti vananemise filosoofilistest, bioloogilistest
ning sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Ettekannetega esinesid ja diskussioonpaneelis osalesid
mõjukad Eesti ühiskonnategelased ning ENÜSi vilistlased: Evelin Ilves, auvil! Maret Truuvert,
vil! Kairi Kreegipuu, Kauksi Ülle ja diskussiooni juhatas professor vil! Margit Sutrop.

Juubelinädal lõppes piduliku aktusega Tartu Ülikooli aulas ning piduõhtuga Tartu
Ülikooli Ajaloomuuseumis.

Ühised tegevused vilistlastega

Vilistlaspäev

Vilistlaspäev on aasta üks olulisemaid sündmusi Seltsis, millele pani 1925. aastal aluse toonane
ENÜSi vilistlaskogu. Kui aastapäeva võib pidada pigem tegevseltsi peoks, siis vilistlaspäeval
on pearõhk meie vilistlastel, ilma kelleta ei oleks Selts terviklik. Vilistlaspäeval toimub aktuse
vormis koosolek, kus antakse ülevaade kõigi Seltsi üksuste (sh tegevseltsi, vilistlaskogude ja
väliskoondiste) tegemistest möödunud aastal, samuti arutatakse edasiste tegevuste ja plaanide
üle. Seltsi vilistlaspäeval on akadeemilise kõne pidamise au mõnel Seltsi vilistlastest.
Niisamuti kui aastapäeval, hoiavad ka vilistlaspäeval põnevust üleval uue semestri noorliikmed,
kes esitavad oma etteaste.

Suvepäevad

Üheks väga oodatud ürituseks vilistlastega on Seltsi suvepäevad augustis, mille
idee pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Seltsi suvepäevad toimuvad erinevates ilusates
Eestimaa paikades. Suvepäevadel on tavaks olnud ühendada meeldiv seltskondlik koosviibimine
hariva poolega, seega toimuvad suvepäevadel erinevad seminarilaadsed arutelud. Näiteks on
arutatud teemal “II maailmasõda Eesti noorharitlaste saatuse kujundajana (ENÜSi liikmete näitel)”
ja räägitud mälust selle erinevates vormides ja erinevate distsipliinide vaatenurkadest.
Suvepäevad muudab eriliseks põlvkondadevaheline suhtlus ja mõnus soe õhkkond.

Jõulupidu

Seltsis peetakse igal aastal koos vilistlastega ka jõulupidu, mida korraldatakse
vaheldumisi tegevseltsi ja vilistlaste poolt. Jõulupeod on aastate lõikes küllalt
eriilmelised, kuid alati on tore Seltsi vilistlastega jõululaule laulda, toitudel
hea maitsta lasta ning huvitavas ja harivas vestluses osaleda.

Ühiskondlik tegevus

Seltsi üheks tähtsamaks ülesandeks on pakkuda liikmetele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks,
mistõttu on Seltsi tegevus suunatud eelkõige sissepoole. Olles avatud ühiskonna arutelude üheks
foorumiks, kujundab Selts oma liikmetes küll osaleva hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes, kuid tänu
suurele ja mitmekesisele liikmeskonnale on vähe asju, milles Selts saaks organisatsioonina seisukoha
võtta. Nii ei ole Selts kollektiiv kollektiivsete seisukohtadega, vaid ühise tegutsemise vorm,
kus kõigil on võimalik oma seisukohta luua, hoida ja kaitsta. Seltsis leidub siiski alati ka
inimesi, kes soovivad üheskoos väljapoole suunatud tegevust arendada.

Viimasel perioodil on Seltsi väljapoole suunatus aina enam kasvanud. Korraldatud on mitmeid
avalikke üritusi: seminar „Kelle probleem on prostitutsioon?“ (koostöös TÜ eetikakeskusega) ja
konverentsid “Kas rahvuslikkus liidab või lahutab?” ning “Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus”. Samuti korraldati projekti „Rohkem naisi poliitikasse“
raames erinevaid avalikke vestlusringe ja anti välja raamat “Eesti Vabariigi naisministrid”.
Aruteluõhtuid, kuhu esinema ja üksteisele oponeerima kutsutakse oma ala spetsialiste, on
peetud mitmetel ühiskonnas aktuaalsetel ning valulikel teemadel, nagu “Abort – miks? Kelle asi?”,
“Eutanaasia – kas mõrv või halastamine?”, “Kes loeb minu e-maile?”. Enamasti toimub semestri
jooksul vähemalt üks avalik aruteluõhtu.

Tahtmine ühiskonnas aktiivne olla väljendub ühtlasi ka heategevuses: detsembrikuus on
tavaks tore piparkookide küpsetamine ning laule täis õhtu Tartu Kristliku Noortekoduga,
samuti võetakse aktiivselt osa Teeme Ära talgutest ja teistest heakorratöödest.

Suhted teiste akadeemiliste organisatsioonidega

Eesti Naisüliõpilaste Selts kuulub Üliõpilasseltside Liitu (ÜL), mille tegevustest
väga aktiivselt osa võetakse. ÜL korraldab akadeemilise aasta jooksul väga erinevaid
üritusi: ÜL-i talve- ja suvepäevad, matkad, samuti tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi
ning emakeelepäeva, toimuvad ettekandeõhtud ning ühised laulu- ning noorliikmetunnid.

Selts korraldab ning võtab osa lisaks eelnimetatule ka teiste akadeemiliste organisatsioonide
üritustest. Vastastikuseid temaatilisi üritusi on korraldatud kõigi akadeemiliste organisatsioonidega.
Traditsioonilistena võib märkida iga-aastaseid üritusi: korp! Amicitiaga naistepäeva tähistamine,
üheskoos vere loovutamine korp! Fraternitas Liviensisega, suvise jalgrattamatka korraldamine
korp! Rotaliaga ja sügismatka korraldamine korp! Tehnolaga. ENÜSi liikmed on aktiivselt osalenud
ka akadeemiliste organisatsioonide teatrifestivalil INTRO, kust lisaks eriauhindadele on viiel
korral ka peaauhind võidetud, samuti osaletakse ÜS Raimla korraldataval dresiinirallil.

Üheks akadeemilise maailma suursündmuseks võib pidada volbrit, millest ka Selts aktiivselt
osa võtab. Selts osaleb volbrirongkäigus, seejärel on tavaks saanud ühine lõuna- või õhtusöök.
Õhtul korraldatakse Seltsis temaatiline volbriöö ning hiljem on võimalus tutvuda ka teiste
organisatsioonide volbripidustustega.

Lisaks aruteluõhtutele on akadeemilises maailmas tuntuks saanud Seltsi korraldatavad lauamänguõhtud.
Enamasti korraldatakse semestris vähemalt üks akadeemilistele sõpradele ning vahel ka
laiemale avalikkusele avatud lauamänguõhtu, mis on saavutanud suure populaarsuse.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsil on kaks sõprusorganisatsiooni: Rootsis Västmanlands-Dala Nation (V-Dala)
(www.v-dala.se) ja Soomes Eteläsuomalainen osakunta (ESO) (www.etelasuomalainenosakunta.fi).
Sõprusorganisatsioonidega hoitakse pidevalt kontakti ning osaletakse üksteise suurematel üritustel.